Just just.

Nonii, elu ongi peaegu ilus. Töö, meeldiv seltskond( Kaspar nii ja naa), söögipoolis olemas ja trennitingimused igati korralikud. Kunagi eelmise nädala lõpus maandusin koos Kaspari(edaspidi ka tuntud "jobu" all) ja Anderiga(igati muheda töötuttavaga). Arlandast(lennujaam)-Stockholmi saime väikeste viperustega aga Karlstadi bussist oleks peaegu maha jäänud. Õnneks saimegi selle peale. Õhtul jõudsime kella 10 paiku Skare-sse. Seal ööbisime, ja hakkasime hommikul Säffle poole sõitma, Ford Transitiga muidugi aga lube oli meil kolme peale samapalju kui eee, ei oskagi kohe millegiga võrrelda. Igastahes suur null. Aga mis see 70km kiirteel ikka on. Seegi pisike närvikõdiga läbitud. Ja nüüd oleme siin ja oleme siin veel kaua. Seni kuni suusakeskustes majad püsti saavad. Nüüd põhiasja juurde. Trenni jõudsin Esimest korda Pühapäeval. Juke, Peremees, Rootsikunn, seletas, et neil Faktori taga metsas peaks radu ikka olema. Esimesed 2km olid suu lahti, peaegu nagu meie Vooremäed, mägesid küll nii palju ei ole aga jooksmiseks ideaalsed. Täna tõesti enam ei lähe aga puhkepäevi peab ka sisse vedama. Ja nädalavahetus peab matkale jõudma. Eluretsept on vegeteerimisel. Seniks rahvusvahelist päikest ja sooja tuult. Nääme rannas, ja siis lebotame.