Õhtul läks käest ära... Pikemalt ei peatu, Liialt kurjust täis. Igastahes Viimane päev Venemaal oli teatepäev. Mul oli au viimast vahetust sõita. Sain Jakobilt teate üle 5. aga ta oli neljanda peaegu kinni püüdnud. Selle sain esimese laskumisega kätte. Jaak veel karjus, et tagant tuleb jube ronija.. vahe pool minti. Poole peal oli ta järgi isegi tulnud aga lõpu tõusu peal olin jälle vahe suutnud 25-30 seki peale viia. Lõpuks anti mulle kaks sinimustvalget lipukest kätte. Finishis elati toredasti kaasa ja puha. Mõnus oli.
Majutuskohas saime veel saunas käia ja kõhu täis süüa. Ülimahe olla jälle. Muidugi mahtus veel enne söömist poolteist tundi võistluste lõpetamise peale. Näitemängust kuni judoni näidati seal. Õõudne. Kõht korises. Vähemalt sai naerda. Muidugi külastasime veel poodi. Laadisime bussi head-paremat vene kraami täis ja hakkasime tagasi Kodumaale tuksuma. Väga mitu tundi. Ebamugavused ja surnud kehaosad.
Parim pala oli muidugi 0.00 paiku. Jakobi ja Kristeliga rääkisime maailmaprobleemidest. Või noh, Jakob rääkis selliseid lugusid, et suu lahti kuulasid ja ei uskunud. Kuigi armastuse kohta ütles väga ilusalt( minuarust), et Armastus on otsus, mida saadavad tunded ja teod. like :O
Laev väljus 8.30 aga meie jõudsime poole nelja paiku Helsingisse, mahe. Külastasime Mäkki. Minu üllatuseks oli 5-st töötajast kolm murjamid. Appi. Aga eks Soomes nii hea elu, et mäki töötajad saadavad ööseks enda "koduabilised" tööle.
Paadis sai niisama kolatud ja üle poole aja lihtsalt aknast merd piiludes. Mõtted korda, onjaa. Tagasitee läks juba kodumaad ülistades ja veel kaarte mängides. Viimane on ilmselt juba haigus. Loodan ravi leida. Nüüd nädala juba kodus olnud ja igati rahul. Kuigi sellised väljasõidud on alati teretulnud ja loodan järgmine aasta ka sellest tripist osa võtta. Seniks päikest ja mõnu reedeks. Eesti Meistrivõistlused ikkagi ja 50km uisku ühisstardist. Igast toredaid taktikaid välja mõelnud :D Nägudeni ja jälle sissekandmiseni.
No comments:
Post a Comment